Lian Menon Prezidente CLN

Setór agrikola ida sustentável, kompetetivu no prósperu hodi hamenus kiak no kontribui ba hadi’ak kondisaun moris povu nasaun nian.Visaun implika hametin partisipasaun rentável no sustentável hosi parte interesante sira iha setór agrikola Timor-Leste nian, rekoñese nesesidade atu hasa’e produtividade no produsaun eksedentes (Surplus), dezemvolve kompetividade no aboard dizafiu principal hosi setór agrikultura, atu nune’e hamenus kiak no hadi’ak seguransa ai-han, nune’e mós nutrisaun maternal no infantile.`

Hadi’ak nivel seguransa ai-han ba populasaun rural, hamenus hamlaha  no   malnutrisaun, no hametin fiar ba-an rasik  no hasa’e valór adisaun hosi produtu agrikultura, peskas no florestas hodi promove prosesamentu produtu sira no komersializasaun / marketing, alkansa produsaun sustentánvel, nune’e mós jestaun ba rekursu naturais, Kontribui ba ekilíbriu komersial hodi hetan reseitas hosi esportasaun produtus tradisionál no foun hodi substitui importasaun, nomós hasa’e rendimentu no empregu iha area rural sira. Objetivo estratéjiku ne’ebe iha dezenvolvimentu sei sai hanesan baze hodi orienta atuasaun parseiru sira hotu ba estratéjiku no programa sira hodi prepara no implementa tuir prinsípiu orientadór báziku no deklarasaun valór tuir mai atu asegura disponnibilidade ai-han ho kuantidade suifisiente no ho presu asesives, no hasa’e kapasidade rural sira ba auto-sufisiente, Presta serbisu esensial ba komunidade rural sira hamutuk ho setór privadu no organizasaun la’os governamental iha forma ida hanesan, Permiti no fasilita dezenvolvimento agríkola no jestaun rekursus naturais, Kria ambiente favoravel ida ba produtór rural sira no seitór provadu, no mantein envolvimento direta ne’ebe mínimu ho enfoke ba tipu kualidade servisu  sasan púliku, Bainhira mosu benefisiu privadu, introduz mekanizmu rekoperasaun kustu ba tempo naruk, Haforsa integrasaun entre agrikultura, pekúaria no jestaun rekursus naturais iha planeamentu rural, Uza prosesu partisipatóriu bainhira serbisu hamutuk ho komunidade sira, Responde ba nesidade espesifiku hosi feto, labarik, joven no grupu desfavorisidu sira, Dezenvolve sustentabilidade ambiental nu’udar elementu jenuínu iha programa hotu-hotu, Proteje habilitante no espesie hirak dezignadu, Uza rekursu sira iha forma efisiente hodi evita gasta ka desperdisiu no masimiza benefisiu hosi ninia uza ba komunidade.

Setór agrikola ida sustentável, kompetetivu no prósperu hodi hamenus kiak no kontribui ba hadi’ak kondisaun moris povu nasaun nian.Visaun implika hametin partisipasaun rentável no sustentável hosi parte interesante sira iha setór agrikola Timor-Leste nian, rekoñese nesesidade atu hasa’e produtividade no produsaun eksedentes (Surplus), dezemvolve kompetividade no aboard dizafiu principal hosi setór agrikultura, atu nune’e hamenus kiak no hadi’ak seguransa ai-han, nune’e mós nutrisaun maternal no infantile.`

Hadi’ak nivel seguransa ai-han ba populasaun rural, hamenus hamlaha  no   malnutrisaun, no hametin fiar ba-an rasik  no hasa’e valór adisaun hosi produtu agrikultura, peskas no florestas hodi promove prosesamentu produtu sira no komersializasaun / marketing, alkansa produsaun sustentánvel, nune’e mós jestaun ba rekursu naturais, Kontribui ba ekilíbriu komersial hodi hetan reseitas hosi esportasaun produtus tradisionál no foun hodi substitui importasaun, nomós hasa’e rendimentu no empregu iha area rural sira. Objetivo estratéjiku ne’ebe iha dezenvolvimentu sei sai hanesan baze hodi orienta atuasaun parseiru sira hotu ba estratéjiku no programa sira hodi prepara no implementa tuir prinsípiu orientadór báziku no deklarasaun valór tuir mai atu asegura disponnibilidade ai-han ho kuantidade suifisiente no ho presu asesives, no hasa’e kapasidade rural sira ba auto-sufisiente, Presta serbisu esensial ba komunidade rural sira hamutuk ho setór privadu no organizasaun la’os governamental iha forma ida hanesan, Permiti no fasilita dezenvolvimento agríkola no jestaun rekursus naturais, Kria ambiente favoravel ida ba produtór rural sira no seitór provadu, no mantein envolvimento direta ne’ebe mínimu ho enfoke ba tipu kualidade servisu  sasan púliku, Bainhira mosu benefisiu privadu, introduz mekanizmu rekoperasaun kustu ba tempo naruk, Haforsa integrasaun entre agrikultura, pekúaria no jestaun rekursus naturais iha planeamentu rural, Uza prosesu partisipatóriu bainhira serbisu hamutuk ho komunidade sira, Responde ba nesidade espesifiku hosi feto, labarik, joven no grupu desfavorisidu sira, Dezenvolve sustentabilidade ambiental nu’udar elementu jenuínu iha programa hotu-hotu, Proteje habilitante no espesie hirak dezignadu, Uza rekursu sira iha forma efisiente hodi evita gasta ka desperdisiu no masimiza benefisiu hosi ninia uza ba komunidade.